Thursday, July 10, 2014

Alu-Tagune abaja LänneMere-Soome keele-virdess

Alu-Tagutsi murraku kõnella ViroMaa kirde-õsa Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja länne-Vaivaro kihil-kunnass. (põhja-, idä- ja ranniko-Vaivaro küli Utria, Puhkova, AruMäe, RiigiKüla niinq KudruKüla rahva Inqeri- ja Isuri-tavulised "Nõvako" murrakod onvad ilgu erite.)
   kõikse kauvemb (1930.ndamadeni) on neiest püsünd Jõhvi kihil-kunna ranniko ja Lüganuse kihil-kunna vana-peräne murre - sedä kesk-murde niinq kooli-õbetusse kiusta [1].
   keele-targad onvad arvaned toda "kirde-ranniku-murde idä-rühmä" õlema kujunend põhja-Eesti kesk-murde Viro murrakuie, Eesti idä-murde ja muie kirde-poolisi LänneMere-Soome keelidega oma-keskess askelless.
   aiva paljo sarnatsi enne-muistasi jäänüssi saab leidä joo õige ammugi lahku menneide rahvaste keelist. õmmete avitaneb mogomi muistisi püsümä ehk ka naabur-keelide tugi.
   vanust asjust pali õlolisemmad on naaburidega ühtised uuved keele-muutussed. Alu-taha on tuld keele-laineid igald ilma pooleld. Soome-laht, Narva jõgi, Peibisse järv egä Viru metsäd ehk ravad eiväd õle takistaned ühtä. sene-perä saamma üht-võrs hõlpusald meie keele panna kõigi lähi-sugu-keelide laulu ehk jutu.

AluTagusse eri-perä

  1. (s)sute-määrä-sõnad (Lüganuse ja Jõhvi: järjessute [järjestiku], likissute [ligistiku], sabassute [saba-pite kooss, tõine-tõise savass], vassassute [vastamiste]). sedä Alu-Tagusse eri-peräst leiäb ka Soome murdeiss [12].
  2. källi-määrä-sõnad (Lüganuse ja Jõhvi: suu ammukalli, käpikalli, õtsikalli). sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Soome murdeiss [13].
  3. pää-rõhulise silbi täis-häälik kipub lühenemmä sõnades:s mĭnä ~ mnää~ mnä, mĭtä ~ m̥dä, mĭdägi ~ m̥dägi, nĭnda ~ n̥da. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka KuusSalu ja TütarSaare murrakoss, Soome edelä- ja kago-Häme murdeiss [26].

sarnast põhja-Eesti murrakuiss ja Eesti õige-keeless [44]

põhja-Eesti kesk-murrakuie rünnet onvad saaned tuetama kooli ja keriko õpetajad, ke ehk isegi eiväd õskaned eristä Viru maa-murret Eesti õigest keelest, kui veel raadjoda ja teleka ei kuuletu egä nähtü.

vanemba

  1. tego-sõna õleviko mitomusse 3. pööre on vad tunnussega ja nõrgass astemess (piavad, kisuvad) nii-ku põhja-Eesti murdeiss.
  2. sk: s vahelluss (laisk: laisad) nii-ku põhja-Eesti murdeiss, Inqeri-Soome niinq Soome kago-murdeiss, Isuri ja lõuna-Eesti keeless [33].
  3. lg, rg > ll, rr asteme-vahelluss rõhulise ede-poolise ehk käredä täis-hääliko perä (külles, selläs, nälläs, ka: väljä ~ vällä) nii-ku Vadja ja Eesti kesk-murde murrakuiss.

uuvemba

  1. käände-lõpu-täis-häälik on kadonud nii-ku lõuna-Eesti, edelä-Soome, kago-Häme, Inqeri-Soome, Isuri, Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ( merest, maald ... ). kago-Häme nimetava käände lõpust kados kõige esite i, aga a niinq ä püsüb seni.
  2. ma-liide järg-arvoss ( kahegümme kolmandemal [martsil], kolmegümmemal [augustil] ~ kolmanned) nii-ku Vaivaro ja Eesti kesk-murde murrakuiss.
  3. ne-sõnu (s)i-mitomusse õsastav levib mõjallegi (vaisi, hobusi; ka atrasi, kohtasi, varsasi, peresi, hülgesi, Lüganuse: ehtesi, kahvlisi, künkäsi, peendrasi, latikasi, kalidoorisi; Iisaku: õhtasi, voodisi, Vaivaro: ahnesi, rät-sepisi, vitsistikosi - Eesti: võsastikke; ). nii-ku omass regi-virsuss (+si(da)), põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde murrakoiss.
  4. pidama +ma = kauduse-kõne-viisi õlevik (kägo pidi ühe muna kuus munema ~ kuulus meneva, nään tuleva) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja muis põhja-Eesti murrakuiss.
  5. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss ja > jä levib enämb Alu-Tagusse ääre-alall (Iisakull, Nigulass) (jätk, jända, jönn ~ jago, jakso, jano, jaki, jamps, javatamma, jahtuma, Soome ja idä-Vaivaro: jäähtümä) ja püsüb ka muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  6. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss er > är (märk, värk, märss, Jõhvi, Vaivaro: särvi ~ särve: õs. särvent - leiva-kõrvane rüüp, liha vai muu, Soome: särvin, Järva-Madisse & Torma: serve; Vaivaro: ärkaval - Eesti: ärkvel ~ herra, heratata, herotada, herkämä, KuusSalu: peräline - peri-tuul, eräs-kät - vasemba )
  7. Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss en > än, in on tundemata (kiŋkima, änäm, iŋg ~ tenämä, nenä, menemä, peŋk, Lüganuse: tänävode, KuusSalu: tänä,uon ) nii-ku Nigula ja HallJala Selja, Viru kesk-murde, Eesti idä-murde Kõdavere ja muiss LänneMere-Soome murrakuiss[27].
  8. rs püsüb pitkenemätä (põrsas: põrsad, Lüganuse: kõrs: m õs kõrsi, virs: virsu - viisk, kars: karsi - heinä-märs, kärsämäije, Jõhvi: kärsämä) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakuiss. (üksines Iisakull ja Vaivaro MustaJõell levib Eesti kesk-murde põhja-õsalle omane: varss, kõrss, sia kärss, parss, persses)
  9. Eesti kesk-murdeline kaas-hääliko peenenemine õli veel XX s lõpull länne-Soome ja Eesti kirde-ranna murrakoille võõras. ( kuál: kuáli, kuitsik)

vigast jälendämist

  1. pitkide-sulg-häälikuie lühenemätä püsümine pää-rõhulise lühükeise ja kaas-rõhulise silbi peräss nõrgass astemess (lap: lapid, matada: matan, kookid, triipud, madalik: madalikulle). see Alu-Tagusse isi-eräsüss on ammu tunnetu Nigula sisä-maa murrakossgi [23]. taolist kooli-keele pool-pitkä ehk 2. välte saamatund matkimist sai kuulla kogo Eesti kirde-ranniko-murrete alall [24].
  2. kesk-murde pool-pitkä (tõist) väldet õskamata jälendäv (asteme-vahellusse kaotand) at-tüvie da-liitega tugevass-astemess da-tegevüss-nimi (kargada, lõikada, lükädä) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. si-tunnussega tinqivä kõne-viisi on ehk Inqeri asunikuje mõju all ehk muidu hakatu Venako keele (я бы дал) tavu Eesti keeld (andsin: annaksin) jälendäde tarvitama (sisä-kaota) si-menevikona (andasin, laulas, päästäsin, laskesin, kartas, jookses, kuules) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  4. kesk-murret jälendäb ühe-silbisi vai lühüd-vältelisi-kahe-silbisi tüvide iksi-liitega tinqiv-kõne-viis (söiksin, meniksin, tuliksin) nii-ku JõeLähteme saarie, HallJala Seljä, Nigula ranna-rahva lõuna-sõrva, paigu Jõhvi ja Vaivaro murrakuiss.

sarnast Vadja murrakuille [40]

vanemba

  1. da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, sõnute Eesti idä-murdess ja Vadja keeless.
  2. tämä, näväd (Eesti: tema, nemad) nii-ku mõjall Eesti kirde-ranniko-murretess KuusSalu idä-õsas-saate, Eesti idä-murdes ja Vadja murdeiss.
  3. kõõs (Eesti: millal, Soome: konsa, Vaivaro: kuos) nii-ku Kõdavere ja Vadja murrakoiss.
  4. ramu, samu nii-ku Viro maa-murdess, Eesti idä-murdes, Vadja ja Soome keeless.

uuvemba

  1. õ endisiss taga e-lisiss ja o-sõnuss (kõrd, kõrjama, õrav, õskama, õtsima, sõisama, tõine ...). see Alu-Tagusse taba siob neid Eesti idä-murde niinq Vadja keelega [22].
  2. st > ss (> s) kinnises silbis st-tego-sõna nõrgass aastemess niinq da-tegevusNimess ja mõness määrä-sõnass nii-ku Viro maa-murdess, Eesti idä-murdes, Vadja ja Isuri keeless (juossa, lassa, pessä, issutamma, rissitud, vassassute ~ vassute, paisetama) [34].
  3. tego-sõna õleviko ainumusse 3. pööre on  b tunnussega ja nõrgass astemess (viab, laseb) nii-ku põhja-Eesti murdeiss ja Vadja keeless [17].
  4. kahe-kõrdane (i)ses(i)-tunnusseline tinqiv-kõne-viis (seisesin kui saisesin) nii-ku mõness Vadja murdess.
  5. uh > v (javatam(m)a, jõviked, jõvi [jõhv aga ka Jõhvi linn]) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murdess ja Vadja keeless [29]. h on ka muidu väga nõrgaste kuulda (ravas [rahvas] jm). pisut paremmine kostub h lauluss.
  6. i-lõpuline kaksik-täis-häälik sõnute vahetub Viro-Nigulast idä pooll Eesti idä-murde, Inqeri-Soome ja Isuri murrakuis-saate (Viru-Nigula & Vaivaro Kudruküla: toisema: toissa ~ Lüganuse: tuisema: tuissa ~ Jõhvi: tõisema: tõissa ~ Vaivara Mustajõe: tõisma, Vadja: nõisemaa: nõissa)[30].
  7. taitsigad ~ taitsikad (Eesti: magesõstar) võib õlla Vadja mõju (*taikina > *taičina).

sarnast Vaiga murrakuiss [41]

uuvemba

  1. ne- ja s-sõnade kahe-kõrdane mitomusse omastav (Lüganuse ja Jõhvi: aigussite, katussite). midä leiäb ka Eesti idä-murde Kõdavere murrakoss[2].
  2. ik+lä(i)ne-omaduss-sõnad (Lüganuse: kärnikläne [kühmuline, mügarlik], haariklane [haruline], Jõhvi: õksiklane, Vaivara: puoliklaine [poolik, pooleli-õlev])[14] [15]. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Eesti idä-murdess.

sarnast Vaiga ja Viru murrakuiss

vanemba

  1. i, ü, u, o püsümine täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (pidama: piata - Eesti: peate, rida: ria, nuga: nua, süsi: süe ~ süö, lugema: luen, vagu: vaud, kude: kued, siduma: siun; Lüganuse: kägo: käo, mago: mao; ) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  2. v püsüb täis-häälikuie eess (auvuta inimine, tüvikäs, kodo kävijä, leiviska, põuvess, arvoline - arukas, harvuline - haruldane, kasvandaine - kasvaja, kasvuline - kasulik, sarvikad - sarikad, põlvine - põline, tuul hulvob ~ hullub) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Viru kesk-murde ja isi-eränes Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. ne-omaduss-sõnu ainomusse-õsastav on sisä-kaota ([vana] aigast, eilist, pue-lõimist) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja paigu Eesti kesk-murde murrakuiss.
  4. kenegi pooll, kenegi juuress käimisest-viibimisest kõnelless tarviteti väli-kõha-käänet Eesti keele kaas-sõna asemell (sääl Lüganuses õlin oma lennasel - lelleNaise pooll) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, paigu Soome ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  5. tego-sõna õlema on õleviko ainumusse 3. pöördes one, aga õleviko mitomusse 3. pöördes onvad nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss (ja Eesti idä-murde Kodavere murrakos)[19].
  6. lj, rj püsümine ([kala] suljud - Eesti: rapped, iljane, karjane) nii-ku mõjall põhja-rannall ja Eesti idä-murdess.
  7. v püsümine (savi, tuvi, hüvä) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess ja Eesti idä-murdess.
  8. e püsümine käände-lõpu eess (rät: räte, kivi: kive, savi: save, kümmendell [aastall]) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, Eesti idä-murdess ja Soome murrakoiss.

uuvemba

  1. je-sise-ütelev ([läks] menoje, [paneb] jääje [külmub], istus mahaje, keldrije, mõisaje, kerikuje). sõnute leiäb sedä Alu-Tagusse taba ka, Haljala, Kadrina kihil-kunna põhja-õsa, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere ja harvuliste KuusSalu murrakoss [8].
  2. lõputa sise-ütelev ([akasin] kisa, [kieräs juuksed] pune, sadama, lähkri, menestuse, [lehmad jäivad] punase, [jäin] rõuge, õkast: õka, haigut: haigusse) nii-ku Viru- ja Tarto kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja põhja-Eesti saari murrakuiss.
  3. kaas-rõhuline ll alall-ütelev ([naine on] nägevill (rase), lahutajadell) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  4. e > i, o > u täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (vedama: viab: viati, siduma: siun; Lüganuse: vedo: veo ~ vio, tego: tiol; Jõhvi: teuDüdrik, veus, [ärgäde] viataja) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  5. ä,e > ää nõrga asteme tüvess (käsi: kääd, mägi: määd, nägi: nään, särgi vääl, äästämä; Lüganusess õmmete: käed, mäed, äestämä; Vaivaroll: kää,ät, mää,ät) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  6. pali (Eesti: palju) nii-ku Kõdavere ja Nigula murrakoiss.
  7. kirjama (Eesti: kerjama) nii-ku Mahu, Viru kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  8. omastav süüli ~ sülle (Eesti: süle) nii-ku HallJalast Eesti idä-murde murrakuis-saate.

sarnast idä-Eesti murrakuiss Setos-saate [42]

  1. nõrga astemeline seess-ütelev (aviss) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, idä-Eesti ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  2. unestama (Eesti: unustama, lõuna-Eesti: uneht-) nii-ku Viru-, Tarto- ja Viljandi kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. tugeva-astemelise mitomusse õsastava sarnane i-mitomusse omastav (atru [sahad], arjassi [võtamine], silmi [peso vann]). nii-ku muiss põhja-ranna (KuusSalu: rinduBäidi, Vaivaro ranna: onosi [jago]), Tarto, Võro ja sõnute põhja-Eesti murrakoiss.
  4. +ke, +ko, +kas, +gas, +ŋga-liited on ajetu segämiste (tuomik(as): tuomikad ~ tuomiked, [käisin] mustiges & mantsikas) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  5. saava käände ks-lõpu asemell seest-üteleva st-lõp ([kasva] suurest, [tegiväd] sõnast (Eesti: leppisid kokku), [kui] surrest [sai]) nii-ku Viru- ja Tarto kesk-murde, HallJala kesk- ja idaossa, Vaivaro, Eesti idä-murde, paigu idä-Eesti ja lõuna-Eesti murrakuiss kuni SetoMaani[10].
  6. saama + ma tegevusNimi [ei saa tulema] arvatava (tulevase) sündümüsse kõhta (ega riista voi maha pillada, sais menemä puruks - läheb vast riki) nii-ku KuusSalu, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.

sarnast on kago-Eesti, Isuri ja Vadja regi-virsudell, vanull-sõnull niinq Kõdavere muinais-leidujellgi.

sarnast Vaivaro ranna Nõvako murrakuiss [32]

  1. koondeliste nimi-sõnade mitomusse omastavall võib õlla matkiv de-lõp (ernede, lambade). paigute leiäb sedä ka Jõelähtme murrakoss [36].

sarnast Mahu murrakuiss Viru-Nigula kihil-kunnass ja Seljä vallass [3]

vanemba

  1. sse-sise-üteleva puudumine (suo, kalda) nii-ku Nigula (piesa 'põõsa') ja HallJala Selja murrakoss [7].
  2. da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku Nigula (karuda, tunnistajada) ja HallJala Selja murrakoss (Ievata, Liinada), sõnute Eesti idä-murdess ja Vadja keeless [3].

uuvemba

  1. tu-omaduss-sõna ainumusse õsastav tuma ~ tumba (käätuma, kieletuma ~ kieletumba, jalutumba) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss [4].
  2. mitomusse omastava kujuline mitomusse de-lõpuga sise-ütelev (talude, kubemete, põllu äärede, silmide, putelite, jala varvaste) nii-ku Viro-Nigulast idä pooll [6].
  3. mitomusse nimetava kujuline mitomusse õsastav (Lüganuse: veikesi põrsad) nii-ku Nigula (aiged inimesi) ja HallJala Selja murrakoss (kauwa aastad, tegivad suke ja kindad). [5]
  4. terminatiivse tarindi seest-ütelev + saadik ~ saate kõrvall saab kuulla ka omastavalist (ss- ühendiga) (sügise saate, eina aja saate, sütämes_saate, siijessaate) nii-ku KuusSalu ranna, Haljala ja Nigula murrakos [37].
  5. alalle-ütelevä liit-tunnussega määrä-sõnad (Iisaku: upakille, Vaivaro: käppakkille) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss (aga Eesti "kirde-ranniko-murrete länne-rühmäss" tarvitetasse neie asemell alall-üteleva lõpugad määr-sõnu nii-ku Jõelähtme murrako istukilla) [11].
  6. e sõnass kerik nii-ku Nigula murrakoss (idä-Vaivaro murrakuiss on see sõna kirko) [28].
  7. tõise silbi täis-häälik kaldub sarnastuma esimese silbi täis-häälikuga (jällä, järälä, tühü, pühüb, köhötab) nii-ku Haljala ja Nigula murrakoss [35].

sarnast kõigi Virulaiste keeless [44]

Viru maall kõneldu põhja-Eesti kesk-murde murrakuiell on paljo sarnast Eesti kirde-ranniko-murdega. mõned ισόγλωσσο'd käiväd Viru maa piiri tahagi. [1] . [2] . paljo senest ulatub ka Simuna ja Veike-Maarja kihil-kunda niinq Mari Must arvas, et kirde-ranniko-murret on ennemite kõneldu ehk kogo Viru maall. [3]

vanemba

  1. pitk üü p-õle muutund üi ks (põhja-Eestiline: nüid, püüdama: püitud, küinlaBääv, kiluBüid, püüksed ~ püijuksed - püünüssed, ei tüitand, küin, üitma, tüitus tüö ~ müümä, müür, süü, küürutama, tüüni ~ tüüne - tasane, vagane; rüüpada, süütada, süüdlane, süü,alune, küünal, hüüdämä, kolm küünard ). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Maarja, Rakvere ja paigu Simuna murrakuiss, saarie murdess niinq muissgi LänneMere-Soome keeliss. [8]
  2. i- ja u- lõpulised δίφθογγος'sed onvad püsüned lahtisess niinq kinnisessgi silbiss. (põhja-Eestiline: saervid, kuer, peigal: peigla ~ päivä, poig: poiga, aivass: aiva ~ aivasse, taul(a), niul(a), siul(a), mäur(ä), höürämä, höürittämmä ~ hõur, hõurumassin, [ratta] pöud). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Jüri ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi niinq Soome keeless. [9]
  3. sisä-kado sageste p-õle, isi-eränes ne- ja line- adjectivo'des. ( ~ aldijas, päälimine, umbinane, laulaja, püüdematta, muldane, aukuline). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niin-ka Harju-Jaani, Kadrina, Maarja, Jaagupi ja KuusSalu kesk-murde murrakuiss. [10]
  4. essivo on tugeva-astemeline niinq paigu nna- lõpuline. (põhja-Eestist õlev kääne kados lõpu-kao peräss ~ poiganna, uudenna). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Harju-Jaani, Ambla põhja-õsa, Kadrina põhja-õsa, Maarja, Jaagupi, Rakvere ja KuusSalu kesk-murde, alam-Lauga Isuri, Vadja, TütärSaare, Inqeri- niinq muiss Soome murrakuiss. [11]
  5. comparativo tunnuss mb, käände-lõpu eess ma (~ mma kaas-rõhulisena), ainomusse õsastava lõpuss mba, mitomusse õsastava lõpuss mbi. (põhja-Eestiline: madalamm, odavamadest, ei tule parema, koledamma asja, vaalakamma, mustemi, paremmi ~ paremi, pienemi, veikemi, jämedimmi puid, vaisemi, vanemi, alvemma elo, ilgemma juttu ~ (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs) madalambi). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald, Ambla põhja-õsa murrakoss, lõuna-Eesti ja muiss LänneMere-Soome keeliss. [12]
  6. vahelluss b: v p-õle üksi pitkä vaide lühüvegi silbi peräss (saba: sava, rebima: revittud ). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Järva ja Harju-Jaani murrakuissgi niinq muiss LänneMere-Soome keeliss.) [4]
  7. vahelluss ŋG: ŋŋ (kaŋŋas: kaŋGa - kirja panna kõlbanesse ehk: kangas: kanqa ~ penk: penqi). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Harju-Jaani, Kadrina põhja-õsa, Maarja põhja-õsa, Viru-Jaagupi, KuusSalu ja Rakvere kesk-murde murrakuiss, Eesti lääne-saarie murdess niinq muiss LänneMere-Soome keelissgi.) [5]

uuvemba

  1. muutoss ht > st kaugeemmall sõnass (unestama, valestama, eijestama, suvistama, rammustama). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq ka Vadja keeless.) [6] Viru maa-murrakuist kuulunesse õmmete muie põhja-Eesti kesk-murde murrakuie tavugi: augattama, kannattama, killattama (kiljattama), köhattama, purjuttama, seiZattama, terettama (Soome: tervehtiä), vahettama
  2. st > ss assimilatio se-, ske-, kse- verbo'je da- infinitivo'ss ja impersonale õlevikuss (juossa, lassa, pessä). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq Ambla murrakuiss, Soome kago-murdeiss, Vadja , Isuri ja Karjala keelessgi.) [7]
  3. kse tunnusseta impersonale õlevik kõrvassute kse ~ sse-lisega. ( ~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella, lassa(sse), pessä(sse), ei tehasse, ei vahitasse, ei üeldasse ). sedä leiäb kogo Viru maa-murrakuie alald niinq Harju-Jaani, JõeLähteme ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi. [13]

sarnast Rebala murrakuiss JõeLähtemest kunni HallJalani [45]

  1. päidi tagaSõna Eesti keele pidi asemell (pimetäsPäidi - Eesti: pimesi) nii kui Soome: päiten, Kõdavere: -pätte ; Tartu ja Võrõ: -päidi, päedi, päädi, päide; JõeLähteme ja KuusSalu murrakoiss.
  2. silbi-piiri püsümine nõrgass astemess ( tu,ed, ma,atamma, si,itamma, kätküvess) nii-ku KuusSalu Kõnnu ja Kolga ranna, idä-Soome, Vaivaro ja Isuri murdeiss.

sarnast põhja-ranna murrakuiss JõeLähtemest kunni Vaivaroni [43]

vana

  1. äü, öü püsümine (pöuvad ~ pöüwät, mäur ~ möura - Eesti: ratta pöiad, mäger) nii-ku mõjall põhja-rannall, KuusSalu Kolga ja Kõnnu niinq vanemmass Vaivaro murrakuss, vähemb HallJalass, Viru-Nigulass ja Lüganusell.
  2. pitkä esi-silbiga, enämb kui kahe silbilisi tüvie tüve-täis-hääliko püsümine lahtisess silbiss umb-isiko, keski-sõna, tegevuss-nime, käskevä vai muu liite eess (laulaja, püüdemata, puu jänderik, säigemed) nii-ku põhja-ranna, Viru kesk-murde ja Soome murrakoiss.
  3. pitkie sõnuje lõpu täis-hääliko püsümine (mõisi, väntä) nii-ku lõpu-kaota põhja-Soome murrakoiss.
  4. helisevä kaasHääliko peräss d-õsastav (asend - Eesti: aset, siemend, vemmald, küünard, mield, piend). nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti saarie ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  5. kunagise järg-arvo, *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve t-õsastav (venet, õhtut, kolmat, kaŋŋut [täis]). nii-ku muiss põhja-ranna murrakoiss.
  6. lühüd-välteline sise-ütelev (käde, [jäi] elo, [läks] redu). nii-ku muiss põhja-ranna, Viru ja TartoMaa kesk-murde ja põhja-Eesti saari murrakoiss.
  7. kaas-rõhu peräss lle-alalle-ütelev (pimedalle, ennemalle (vanasti, varem), vabadikudelle). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-, idä ja Võro murdeiss.
  8. kaas-rõhu peräss ll-alall-ütelev ([on] kummargall, [naine on] nägevill (rase)). nii-ku muiss põhja-ranna ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  9. ld-alald-ütelev (tühjäld, tuoreld päild). nii-ku muiss põhja-ranna murrakoiss.

uut

  1. oh > uh (luhakald, ruheline, kuheville, kuhe - Eesti: kohe, AluTaga: kõhe) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  2. ht > st taga-silbi peräss (unestama, vikasti ~ vigasti) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru kesk-murde ja Vadja murrakuiss.
  3. st > ss da-tegevüss-nimess ja umb-isiko õlevikuss (juossa, *kässä(sse), lassa(sse), pessä(sse), *kussa(sse)) nii-ku muiss põhja-ranna, Kõdavere ja Vadja murrakuiss.
  4. j alaneb täisHäälikuie vahell (pa,eo, po,eale, kiivita,ea) nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murdeiss.
  5. a ~ ä, o ~ ö, u ~ ü, e ~ ä, e ~ ö, a ~ e ~ o ~ u ~ õ vaheldumine sõnute ja murrakote (tõiseb ~ tuiseb, pöhäständ, õrelane, mõjal, varo, pöhördämmä, müllämä).
  6. kahe-silbi-sõnu (da-lõpu lisäst ka) lõputa õsastav ( Lüganuse: maja, nenä, aiga, lehte; Iisaku: kala, kana, raba, länne-Vaivaro: joge, rohto, venda, ärgä, )
    sedä jällendäväd pitkemmadki sõnad ( erni, ahveni, aknu, madali ~ madalu, lusiku )
    u, ü & i-tüvi ainomus ei erine mitomussest (koti, palki, lindu, vihku, Lüganuse: suitsu, tõisi parti; Jõhvi: üksiku [tüküsi] ) nii-ku muiss põhja-ranna ja Viru kesk-murde murrakoiss.
  7. all-pooll, enne, kesk, mööde, pitki, pääld, peräst, vasta, ülemmäll omastavalise põhi-sõnaga (metsä-vaht hakas karu jälgide mööd käimä) nii-ku muiss põhja-ranna murrakuiss.
  8. lõputa da-tegevüss-nimi (laula, istu, mänqi, avita, paranda, elä, luge, haka, viska) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  9. vanemba kirja-keeld jälendäv sisä-kaota liigase da-liitega da-tegevüss-nimi (hoidada, jookseda, tundeda, hakada, keeldädä ~ keelada, jätädä, kartada, laulada, laskeda) nii-ku Eesti länne-saarie, Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss niinq Eesti vanemmass kirja-sõnass.

kõikse uuvemba põhja-ranna ühtäst arenqeda[46]

  1. tugeva-astemeline rajav ([jala] kandani, [keträs] kontini (kederLuuni)). nii-ku muiss põhja-ranna, Viru-Jaagupi ja Veike-Maarja murrakoiss.
  2. tugevass astemess umb-isiko menevik (kaibetud, nülgitud, taguti, keeteti, kaupleti, püüdeti, loopiti) nii-ku KuusSalu, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. Eesti keele kunagist *ek, *eh, *et-lõpulist ja koondelist vai pitkembä tüve matkiv id-mitomusse õsastav (moona-meid, andajaid, lusikuid, hiireid, kanaid, harvaid, kauraid, mustaid, linduid, villaid). nii-ku omass regi-virsuss, põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde murrakoiss.
  4. kunagise *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve te-mitomusse omastav ([piale] lõunete ~ lõunte, ajajate). nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murrakoiss.

sarnast Soome murrakuiss

vanemba

  1. s häälletässe taga pooll ja tugevamine kui Eesti keeless, pia kahe-kõrdasest (üöse ~ üösse, kesik ~ kessik). sedä Soome-peräst leiäb Eesti kirde-ranniko-murretest Eesti idä-murdeni. ainult Iisaku kesk ja lõuna-õsass kuulunesse Vene ehk Vadja peräne helisev Z - Imatu külä: kaze käznad, paizetuze
  2. hilinenud sisä- ja lõpu-kado ( [kuda] võimaliku [õli], kolmi-jalad, peigo-mes; keitama - Eesti: keetma, sõitaja - Eesti: pruudi kutsar X kauplema, riitlema, taplema, vaitlema, vihtlema, ütlema; lähmä, tahme, lähäväd ~ lähväd, tahavad ~ tahvad, meest-rahvas; Vaivaro: ombelija ~ omblija, miä voittelen ~ voittlen; ) nii-ku Soome niinq vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  3. kk, pp, tt > g, b, d rõhutoma silbi peräss (Lüganuse: rätsebi) nii-ku Soome niinq vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
  4. *nd > nn vahelluss sõnute rõhutomass silbiss nõrgass astemess ( põhja-KuusSalu: kalasaagist said neljänne jau, küpsendämmä: küpsennettüd, vergu parannus (puu-villa niit); Nigula põhja-ala: kolmanne jau, ole sina tuhanest tervest; Lüganuse: kolmanned X neljändest põlvest, viiendäl aastal, üöksäs: -nde, kümmendel päiväl, tuhat: -nde, tuule keerandane (Jõhvi: keerandus), levendäne (Vaivaro: lievendäine - Eesti: kraasitud villarull), puissandane (Vaivaro: puisandane ~ puistendaine - Eesti: pool õlekubu); Jõhvi: kuuvendel, seitsendel; Vaivaro:, tegi pahanust, tuhanene raha, suojendamma ~ suendamma: suojenetti ~ suenetti, kolmas: kolma-n(n)e/-nde X kolmendemal martsil, seitsemal ~ seitsendämäl, viiendämmä kohta; ) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakuiss.
  5. tugeva-astemeline õlev (poiganna, uudenna). nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakoiss.

uuvemba

  1. kaksistund mm'ga ma-tegevüss-nime tunnuss kaas-rõhulise silbi peräss ([pidi] peksetämmä, ma,atamma - Eesti: magatama, kõrbenemma) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja Soome murrakuiss.
  2. Soome perätsed onvad õsastavalised vaiva-ütelused nii-ku: Lüganuse: akab ammast aiketamma, Vaivaro: küll minu südant iivendab sies[39] ja ka Leedu keeless: Kodėl vaikams skauda galvą? - mine-perä (~ veikesill) lapsill haigetab pääd?.
  3. (*gik >) gi-liite k pitkenemine eitäväss kõness, määr- ja ase-sõnuss (Lüganuse: ei saaki, keegi ~ keeki, kuhuki, midäki, vähäki, minäki, seeki; Vaivaro: olikki; põhja-KuusSalu: ärä küsükki, ei tiijekki, estekki ~ niegi, kussagi, kustagi, ühtägi) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja Soome murrakuiss.
  4. i > e ti, sti, si, ldi, li, mini vai muuss määrä-sõna-liitess (ristakute, vägise, üöse, kääd vastamine, Lüganuse: nooremmate - Eesti: nooremalt, parajate, platsite - laigute, igäte ~ igade pidi, üksPäinita; kõhakute, kaulakute; kahekeista, neljakeista ~ neljakeiste, eräli, laialli, selilli, sõisuli - sõistess, kiki varbuli, alal(l)i - Eesti: alati, edesi, jalgasi, sügise, ühtlase - Eesti: (ühe)korraga, üheskoos; viltumine, Lüganuse Moldova: alade; Jõhvi: ajote, kahe kõrrute, paarite, pitkite, õtsite, [kaŋŋas sai võetu käärPuuld] silmussite, üksita - Eesti: üksiti, üksinda; käpili, õtsili - Eesti: otseti; Iisaku: selite, servite, üesete; pääläkute; selgemine, hullemine, Vaivaro: esite, siivute - Eesti: korralikult, viimate, AruKüla: alate, laijalle, seisolle, vatsulle ~ vatsute - Eesti: kõhuli; segase - Eesti: segamini; kago-Häme: samate(n) ~ samati, vaseten ~ vaseti(n); Isuri: paigottee, poigittee ) nii-ku Viru kesk-murde ja Soome murrakoiss.
  5. keski-võrdelisi määrä-sõnu (Jõhvi: usinamb - Eesti: kiiremini). nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakoiss.
  6. sõna-vara ( kolme haaraga, paarmud, paasma, vaaks, keitämä, muistama, tahtuma, alle, sinne, siie, müöde, ühtä, ümbär, metsi-müöd, aiga-müöd, vassassute, ennema, parema, usinamma - Eesti: kärmemini, ennemmite, alaldi, paljaldi, karvusilla/sille - Eesti: karvupidi kokku, hakama peitusille - Eesti: peitust mängima, uuvesta, katkina(i)ne; Soome: haara, paarma, paasma, vaaksa, keitää, muistaa, tahtoa, alle, sinne, siihen, myöten, yhtään, ympäri, (Inqeri: merdä/küllää mööd), vastaksutta(in), enemmän, vähemmän, ennemmin, -mit(t)en, -lti, -sillaan, uudestaan; Lüganuse: edes-tagasi; Soome: edestakaisin; Vadja: etes-takas; Vaivaro: seisoma; Soome: seisoa; Vaivaro: kesenäine; Soome: keskenäinen - Eesti: pooleli; KuusSalu, HallJala, Vaivaro: üksinäine; Soome: yksinäinen; KuusSalu, HallJala, Vaivaro: hidunaine - Eesti: hõre, õhuke; Lüganuse, Vaivaro: johtoma ~ johtuma; Soome: johtua; Lüganuse: kihilgund; Jõhvi: peregund; Vaivaro: sisigund; Soome: -kunta; Lüganuse: üks-päinita; Jõhvi: üksita; Soome: -ttain (<*tahen); Lüganuse, Vaivaro: säll; Soome: sälli; )

länne-Soome[47]

  1. kaas-häälikod eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál) nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu ja länne-Soome murrakoiss.
  2. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane je-mitomus ([üle jõgidest ja] merejest, luomi,ele ~ luomidele, alusiiega ~ alusiga - Eesti: purjepaatidega, nälgineie, varrukuieta). nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome murrakoiss.
  3. kl, kr > ul, ur (mäurä, niula, siula - Eesti: mäger, nõel, sõel) Eesti kirde-ranniko-murretest, (päämisest länne)-Soome ja tugeva asteme puhku sõnute Eesti idä-murdes-saate .

edelä- ehk varsinais-Soome keel [49]

pietä õlevada küll Eesti õige-keelelle kõikse lähemmäst Soome murdest, aga see erineb õmmete Eesti põhja-ranna murrakoist selgeste.

kago-Häme[48]

näisse vade õleva Eesti põhja-ranna (Rebala ja Mahu) murrakoille kõikse lähemmäst länne-Soome murdest.
  1. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest, süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~ lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna, kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  2. liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme] aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete) nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
  3. nu-tunnussega meneviko-keski-sõna (ei sie lüönü) nii-ku kago-Häme, Viiburi, Soome-lahe saaride ja länne-Vadja murrakuiss.

(kago- niinq) idä-Soome[48]

AluTagusse murrakoille kõikse lähemmäst Soome murdeist näisse õleva kago-Soome länne-õsa: idäisemb UuveMaa rand, KymenLaakso ja Viiburi ümbärik niinq TütärSaared ja SuurSaar. pali sarnast õli ainelisessgi perindess [50].
  1. g, b, d kado nõrgass astemess esi-silbi peräss (jago: jao, kibu: kiuga, kude: kue, kõda: kõad) nii-ku muiss põhja-ranna ja (idä)-Soome murrakuiss.
  2. pitkäd kaas-häälikod kaas-rõhu peräss (kuuvekeise, kaldalle, menimmä, hooletumma) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, kago- ja idä-Soome murrakoiss.
  3. kaasHäälikoÜhend sõna algull (klaminad - asjad, rupskid; kresla - ree laiendusse raam; pleis-pulk - pliiats; praavima - paranema, pliita, krants - pärg, triiki täis, trull(ima), kronk - ronk, trosin - tosin) nii-ku mõjall põhja-rannall ja idä-Soomess (sõnute ja isikute: (p)lehko panema, metsä (k)vartal, (s)tarssi - vanem-tööline, (s)trammill - piŋŋull)
  4. tr, tj, tv, pl, pr, pj püsümine nõrgenemata kinnisessgi silbiss (õtra (<*ostra): (om, õs) õtra) nii-ku muiss põhja-ranna ja idä-Soome murrakuiss.
  5. t > v nõrgass astemess (kogovuse [õhta]) nii-ku mõjall põhja-rannall ja idä-Soomess
  6. ŋg > ŋŋ nõrgass astemess esi-silbi peräss (tüŋg: tüŋŋä) nii-ku mõjall põhja-ranna, Viru, KuusSalu ja Harjo-Jaani kesk-murdess, Eesti saarie, edelä ja kago-Soome murrakoiss.
  7. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane i-mitomus (pitkist õlgist, [kasukas] pihtul, tuorist laudust). nii-ku muiss põhja-ranna, Tarto, kago-Soome, Vadja ja Isuri murrakoiss.
  8. sed, sid > st (poist läkst [magama]). nii-ku Inqeri- ja kago-Soome murrakoiss.
  9. idä-Soomelist sõna-vara ( Lüganuse, Vaivaro: ülätämä ~ ülätümä; Soome: yl(it)tää; KuusSalu: ulattuma; Jõhvi, Vaivaro: mänemä ~ mänämä; Eesti põhja-rannall tavaline: menemä; )

sarnast põhja ja kirde-poolisi LänneMere-Soome murrakuiega


Vadja, lõuna-Eesti jm

vanemba
  1. aa, ää, üü püsümine (saatama, päälimine, üüwäväd, süvä) nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakoiss.
  2. järg-silpide o (rohod) nii-ku Nigula (elo, elppo saama, johtosin kogo, vergo poro 'ankuri-kivi', ei tahtond) ja HallJala Selja murrakoss (järsko, noho, peso), Eesti idä-murdes, lõuna-Eesti ja tõistess LänneMere-Soome keelidess [31].
  3. ü, ä püsümine taga-silbiss (mürüstäb, pühküdä) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  4. lõputa i-meneviko ain 3. pööre (jõus: jõusivad, ans ~ an(t)s, lauli ~ laul, jooksi ~ jooks, kuuli ~ kuul, juhati ~ juhat, kaupli ~ kaupel, kisendi ~ kisend, ooti ~ oot) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere, lõuna-Eesti, kago-Häme ja idä-Soome murrakuiss.
  5. -ttu, -tu -du ... lõpuline umbisiklaise tego-mooe meneviko kesksõna (pandu, nähtu, peksettu) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakost idä pooll, lõuna-Eesti ja tõistess LänneMere-Soome keelides[21].
uuvemba
  1. sei, lei (Eesti: sõi, lõi) nii-ku lõuna-Eestis, Eesti idä-murdes, Vadja ja Soome murrakuiss.
  2. pitkä uu, üü niinq u- ja ü-lõpulise kaksik-täis-hääliko perä tuleva sulg-hääliko nõrga asteme asemell on v. liitude täis-häälikoga ühte pitkäst kaksik-kaas-häälikust (kauva ~ kavva, taud: tauvi ~ tavvi, kuub: kuvve, püütämä: püvvän, õuv ~ õvv: sise-üt. õuve ~ õvve, põuve ~ põvve) nii-ku HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murdes, Soome idä-murdeiss, Vadja, Isuri ja lõunaeesti keeless.
  3. kse-õleviko tunnuss (juuvasse, luuwasse, süässe, tuasse, viasse, kõrjetasse, ussasse, ehitasse, parandasse) on AluTagutse murrakuiss sse (<*k+sen ~ hen) kujull valdav (nii kui Viru kesk-murdess, põhja-Tarto, põhja-Viljandi ja idä-JärvaMaall, lõuna-Eestiss, põhja-Eesti idä-murdess ja VadjaMaall).
  4. aja-määrüsse täiend alall-üteleväss ( ühell pühäBä õhta, enne vanall aiga, ühell sügüse) nii-ku muiss põhja-ranna, Võro, Vadja, Karjala ja Soome murrakuiss.
  5. võõrussest, tööst, saagi püügist vai kõrjamisest kõneldi sisä-kõha-käändeiss (käisin seeness, niiness (niind kiskumass), kõikis marjudes sai käiä, lähma matusse, tulin matussest) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna, Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  6. Soome-peräsi (ks-tüvelisi) sisä-kõha-käändeiss määrüssi (mies on nuhassa, kuumeessa, väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohoss, palavikuss, väsind, eksüss, solvund, nähtäväll)) leiäb KuusSalu (jäi lämbüksi), HallJala (loimuksis - huimass, seuksis - pääst segämine), Nigula (teuksis - teoksill), Vadja, Võro ja Tarto murde murrakuiss.
  7. ks-nimi-sõnade ja neiega kõhanend us-lõpuga omaduste nimetava käände lõpuss -s̀, kõha-käändeis jm -ss- (künnis̀: künnisse, laijus̀: laijusse). sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Nigula ja Jõelähtme murrakoss, Tarto ja Eesti idä-murdess niinq paigu Vadja keeless

Vadja, Viru, lõuna-Eesti jm

vanemba
  1. e püsüb r-hääliko eess (herkävill, perätüs, herra, tagur-peri, pergel, veräv) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Viru kesk-murdess, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  2. i, ü, u püsümine täisHääliko peräss kinnisess niinq lahtisess silbiss (aivass: aiva ~ aivasse - aivastuss, möürämä, kauluss) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakoiss.
  3. i püsümine täisHääliko peräss kaas-rõhulisess taga-silbiss ([lörts ja] harvokeine [riije], vähäkeise [ma mälestän]) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, kirde-Harju, idä-Järva, TartoMaa ja ViljandiMa kesk-murde, Eesti idä-murde, Vadja, Võro, kago-Häme ja kago-Soome murrakoiss.
  4. e püsüb järg-arvo tüvess (viiendäll - kümmendell [aastal], kolmanned) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Soome, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde ja mõjallgi LänneMere-Soome murrakuiss.
  5. i-menevik (lugi, kuuli ~ kuul, meni ~ läks, ans, [näväd] aid - Eesti: ajasid) nii-ku Viru kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Soome, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
uuvemba
  1. lõputa umb-isiklaise tego-moodiga kõrvassute levineb sse-lõpuline umb-isiko õlevik. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Viro maa-murdess, idä-Järvamaa, põhja-TartoMaa ja põhja-Viljandimaa murrakoiss, Eesti idä-murdess, Vadja ja lõuna-Eesti keeless. Eesti kirde-ranniko-murde alald leiäb *kse > sse tunnust ka eitavass kõness (ei jäätässe, ei tunnetasse) [20].
  2. d-tüvide si-menevik (leisin, nõusima, kiersin, tiesin - Eesti: teadsin) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru kesk-murde ja Soome murrakuiss.
  3. umb-isiko tüve-täis-hääliko a, ä aset täidab e (nõuveta, lahudeta) nii kui mõjallgi Eesti kirdeRannikoMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde ja Viru kesk-murde murrakuiss.
  4. ivad-liide õli tunnetu meneviko ja tinqivä kõne-viisi mitomusse kolmanne isiko lõpuna (seivad - Eesti: sõid, õlivad, hoisivad, veiväd - Eesti: viisid, õilesivad - Eesti: õitseksid, kõndisesivad) HallJalast idä pooll - Viru, idä-Järvä, PõltsaMaa niinq Viljandi kesk-murde, Eesti idä-Murde (väljass pooll Kõdavere maid), lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuiss niinq 18. s Eesti kirja-sõnass.
  5. mb ~ mm keski-võrre ((a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs) madalambi). nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.

Vadja, idä-Soome jm

vanemba
  1. välte-vaheldumatomuss nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ja mõjall LänneMere-Soome keeliss.
  2. g, b, d hääldämine püsüb nõrgenemata - sarnasena sõna-alguse k, p, t'le (kagu [kaku], magab [makab],tuba [tupa], nädäl [nätäl], kodu [kotu]) nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja Vadja murrakuiss.
  3. omastus-liitega määrä-sõnad (tõisilasa (rase)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
  4. ase-sõnad: (kee: kene, mi(gä): mine, see: sene, nee: neie, tämä, nämäd). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
  5. sõna lõpu m püsüb toma-sõnute ([jäi] kuulematomast, tohotumald) nii-ku igall-pooll LänneMere-Soome murrakuiss päälle Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Eesti õige-keele.
  6. sõna lõpu m püsüb m > n -muutossega sõnuss (rede: redend :redeme) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakuiss.
  7. isiko-tunnussega eituss-sõna (rääkidä evväd õle ilgened) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde Kõdavere, Vadja jm LänneMere-Soome põhja niinq idä-poolisiss murrakoiss. [17].
  8. viemä (Eesti: viima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Viru kesk-murde, Tarto, Võro, Soome, Vadja ja Eesti idä-murde murrakuiss.
  9. arvoline viisi-ütelev (mitme pere, kahe vene tulivad peräsiko, kahe mehe (Eesti: kahekesi)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri, Karjala, kago- ja idä-Soome murrakuiss.
uuvemba
  1. b > v nõrgass astemess (obone: ovostega) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, Järväss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
  2. kl, kr > ul, ur (möur, vaul (kiini tõuk)) nii-ku muiss põhja-ranna, (länne)-Soome, Inqeri, Kõdavere (tugevass astemess) ja Vadja murrakuiss.
  3. k, p, t > g, b, d nõrgass astemess pitkä silbi peräss (kouk: kougoga) nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti, Karjala, Isuri, Vadja ja Soome murrakuiss.
  4. vaivudest kõneldi õsastavass (Nigula: lapsel on igava emada, pääd aigeta ) nii-ku muiss põhja-ranna, Vadja ja Soome murrakuiss.
  5. õlo-kõrra muutumisest kõneldi sisä-kõha-käändeiss (silmäd hallis pääs, käed seebiss, jahu läks koisse) nii-ku Viru, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Amblas, PõltsaMaa, Pilistvere kesk-murde, muiss põhja-ranna, Vadja, Eesti idä-murde ja Soome murrakuiss.
  6. tego-sõna mitomusse 1. pöörde lõp on (m)ma ja mitomusse 2. pöörde lõp on tta (saamma, lueta, panita, valvasimma) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, Eesti idä-murde Kodavere murrakoss, Soome idä-murdeiss, Vadja, Karjala ja Isuri keeless. [16]
  7. lähend ~ lähänd ~ lähnd, nähend ~ nähänd ~ nähnd ~ näht, tehend ~ tehnd ~ teht (Eesti: läinud, näinud, teinud) nii-ku Eesti kirde-ranniko-murretest, Viro maa-murde, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuis-saate. [14]
  8. i-mitomusse aste on aina tugev nii-ku kago-Soome, Vadja, alemb-Lauga Isuri ja Tarto murde murrakuiss.
  9. pitkemb õleva käände lõp (märganna, sulasenna, uudenna) nii-ku Nigula ja HallJala Selja murrakoss, paigute ka Inqeri-Soome, Soome, Isuri ja Vadja keele alall [9].
  10. *nti > ns: nne püsümine sõnute (mantsikas ~ mansikas, künne, länne) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri ja Soome murrakuiss.
  11. ga-tunnusseline käskev-kõne-viis (õlga, tehkä) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
  12. keeldo-sõna älä, älgä, älgo (Lüganuse, Inqeri, Vadja: elä; Hargla, Leivu: ala; länne- ja kago-Soome: älä, älkää; Vadja: älkaa, älkoo; Lüganuse: älä hooli mennä - Eesti: sul pole tarvis minna, älgä jooska, älgo menqo;) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
  13. pitkembi sõnu lõputa õsastav ([vahi] rumala, [taub] vikasti). nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja Vadja murrakoiss.
  14. umb-isiko meneviko tarvitamine isikolise tego-mooe meneviko mitomusse 3. pöörde mõistess (Lüganuse: siad ulguti lahti, Vaivaro: anet mänti jokke) nii-ku Nigula murrakoss, Soome idä-murdeiss, Vadja, Isuri ja Karjala keeless[38].
  15. tugeva-astemelline (i)s(i)-tunnusseline tinqiv-kõne-viis päämisest pitkä täis-hääliko vai lühüd-vältelise kahe-silbilise e-tüve järell (emmä õles tiedäntki, saisin: saisima, laskisin; Nigula: kulus, ei pääsis ~ pääsesi, tegis ~ tegiks) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro, Soome, Kõdavere, Vadja, Isuri, Karjala ja Vepsa murrakuiss.

lõuna-Eesti, Soome jm

  1. d-tüvide si-menevik (leisin, nõusima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru kesk-murde ja Soome murrakuiss.
  2. tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest, süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~ lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna, kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
  3. liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme] aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete) nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
  4. õleviko-keski-sõnaline sihitüss-lause-lühend (kuulus menevä, näen tuleva) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna, Tarto, Eesti idä-murde Kõdavere ja Soome murrakuiss.
  5. meneviko-keski-sõnaline aja-lause-lühend (tieb aga midagi tehnest ei saa) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna, Tarto, Võro ja idä-Soome murrakuiss.
  6. saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne (las saab lõikus lõigetusta) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna, idä-Soome (tul´tehüks, ei tullul lähetüks) ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  7. ld, rd püsümine pitkä täis-hääliko peräss enne-vanatsess lahtisess silbiss (kierdädä ~ kierä, kieldädä ~ kielä) nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja lõuna-Eesti murrakuiss.

KuusSalu, Soome jm

  1. ee, oo, öö kaksistumine (nuared, tiän, rüömämä) nii-ku põhja-rannall, mõjallgi põhja-Eestist kunni metsä-Soomalaisi ja Viena-Karjalaisini (päälle Vadja ja Isurlaiste).
  2. nud-keski-sõna (-(n)ne-) käänded (viened, lahutanest, joobund: joobun(n)e, joobunni) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, Inqeri-Soome ja Soome murrakuiss.
  3. sihitüss tegijä-määrüsse asemell (lase käät käijä) nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti ja Soome murrakuiss.

Hiiu, Soome jm

  1. kaas-häälikod eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál) nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu ja länne-Soome murrakoiss.
  2. taga-sõnaline kaasa-ütelev (kauba kaasas said kõiki võta). nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu, Soome murrakoiss ja mõjall LänneMere-Soome keeliss.
  3. kse tunnusseta umb-isiko õlevik ( ~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella ) nii-ku Viru, Harju-Jaani, JõeLähteme, KuusSalu kesk-murde, Rebala, Mahu, Vaivaro, Hiiu, Soome, Isuri niinq Vadja JõePerä murrakuissgi. [13]
  4. täis-häälik püsüb ta-tego-sõnade (andama, leidämä, murdama, keelämä, pöörämä) umb-isiko tunnusse eess (nõuveta) nii-ku KuusSalu (hüüwedä: hüüwetti), Vaivaro ranna (ei lövvetä), Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Hiiu ja lõuna-Eesti murrakuiss.
  5. nud > nd-keski-sõna (viend, aeand, viskand, lahutand) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-murde, lääne-Eesti, Isuri, Inqeri-Soome ja kago-Soome murrakuiss.

LänneMere-Soome murded (KuraMaast Karjalanni)

Tiit-Rein Viitsoo 1984. vooe hääliko-luulline jaotuss [1]

Tartu Üli-kooli professor emeritus Tiit-Rein Viitsoo lueb Alu-Tagutsed murrakod Vadja murrete kaasa Nõva-Maa-Peipsi-Narva jago.


  • lõuna-Eesti keeled (onvad muist LänneMere-Soome keelist aiva erite nii-ku Liivi keelgi): *valgeda > val̀gõ [valge], *saina > saìna [seinä], kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. pööre on isiko-lõputa
  • Nõva jago: *seinä, kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. isiko-lõp on õllud * - pi
    • Maa-murded: *sesar >*sõsar, *opi - >*õpi -
    • Luadogu ehk Nõva-järve jago (sinne kõlbanesse veel Karjala, Lüüdi ja Vepsä murded): *sesar > *sisar, *oppi- ≡ oppi-
      • länne-Luadogu (Nõva-järve) jago (sinne kõlbanesse veel Soome ja Isurlaiste murded): *pp̆, *tt̆, *kk̆ > p, t, k onvad nõrgenened iga-sugu silbiss, *p, *t, *k, *s > b, d, g, z vai ≡ *vott̆ak > *vota > oDa
        • Ranna-murre (kõikse lähemb ehk Häme murdeille): nõrga asteme *t̆ > ø ~ j lühüve pää-rõhullise silbi peräss täis-häälikuie keskell (*pat̆at > paad ~ pajad, *jalk̆oit̆en > jalgude, jalguje [jalgude], *nouse - > touse - [tõis/ta]

Tapani Salminen on väitänd T.Viitsoo tuetuva keele-muutusi kõrval (αρχαϊσμός) keele-jäänüssille egä arvesta murrete jagunemisel hilist (adstratum) vastas-mõju [2], [3].

ehk kui Eesti idä-murde pitkä rõhullise silbi välte-vahelluss tõeste erineb ühest naaburist - (Narva jao) AluTagusse murdest, siis sama tunnuss liitases Eesti idä-murdega tämä tõise naaburi - põhja-Eesti kesk-murde.

(Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg) ammetlik Eesti murrete jago [4]:

  1. põhja-Eesti
    1. südä-Eesti
      1. Eesti saarte-murre
        1. Saare:
          1. länne-murrakod (Jämaja , AnseKüla , KihilKunna, Mustjala )
          2. idä-murrakod (Jaani , Pöide, Karja, VallJala, Püha, Kaarma, Kärla)
        2. Hiiu:
          1. länne-murrakod (Emmaste , Reigi )
          2. idä-murrakod (PühaLepa, Käina)
        3. Muhu
        4. Kihnu
      2. länne-Eesti murre
        1. põhja-murrakod (NoaRootsi , länne-Nigula, Ridala , Martna , KullaMa, MärjäMa)
        2. edelä-murrakod (Hanila , Karuse , Lihula, Varbla, Mihkli, TõstaMa, Audru (ilma kihil-kunna põhja-õsata)
        3. kesk-murrakod (Kirbla , Vigala , Pärno-Jaagupi, Vändra, Tori, Audru põhja-õsa)
        4. lõuna-murrakod (HäädeMeeste , Saarde)
      3. kesk-Eesti murre
        1. loode-murrakod (Risti , Harju - Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla , Juuru , Paide, Türi (ilma kihil-kunna kago-õsata)
        2. kirde-murrakod (lõuna-JõeLähteme, lõuna-KuusSalu, lõuna-HallJala, põhja-Kadrina, põhja-RakVere, Viru-Jaagupi põhja-õsa, loode-Iisaku)
        3. südämik (Veike-Maarja, Simuna, Ambla, Järva-Madisse, Järva-Jaani, Anna, Koeru, Peeteri, Jüri, Harju-Jaani, Kose, Kadrina lõuna-õsa, RakVere lõuna-õsa, Viru-Jaagupi loode-õsa)
        4. kago-murrakud (Kursi , ? Äksi , Laiusse länne-õsa, länne-Palamuse)
        5. edelä-murrakod ( Eesti kirja-keele südä) (Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, PilistVere, Kolga-Jaani, PõltsaMaa, kago-Türi )
      4. idä-Eesti murre [5]
        1. põhja-murrakod (Tõrma põhja-õsa ja AviNurme, Laiusse kirde-nurk, edelä-Iisaku TuduLinna kant)
        2. keskimised murrakod (muu Tõrma kihil-kund, Laiusse idä-õsa, Palamuse idä-õsa, Maarja-Magdalena kesk-õsa)
        3. lõuna-murrakod (Äksi , Maarja-Magdalena lõuna-õsa)
        4. südämik (KõdaVere põhja- ja kesk-õsa, Maarja-Magdalena kirde-õsa)
    2. Eesti kirde-ranniko murded
      1. Eesti ranna-murre
        1. länne-murrakod (Jõe-Lähteme põhja-õsa, KuusSalu põhja-õsa, HallJala länne-rand)
        2. kesk-murrakod (Viru-Nigula, HallJala idä-rand)
        3. idä-murrakod (onvad õmmete õige eri taute ja enämb idä-Soome murrakuie sarnatsed) (Vaivaro rand)
      2. AluTagusse murre (Lüganuse , Jõhvi, Iisaku põhja- ja kesk-õsa)
  2. lõuna-Eesti murded
    1. Mulgi-murre
      1. länne-murrakod (Halliste , Karksi , Paistu )
      2. idä-murrakod (Helme , Tarvastu )
    2. Tarto-murre
      1. põhja-murrakod (KõdaVere lõuna-õsa, Tarto-Maarja)
      2. länne-murrakod (Rannu , Puhja , Nõo )
      3. idä-murrakod (Kambja , Võnnu )
      4. lõuna-murrakod (Rõngu , OtePää , Sangaste )
    3. Võro-murre
      1. länne-murrakod (Karula , Urvaste , Kanepi, Hargla länne-õsa)
      2. idä-murrakod (Rõuge , Põlva, Räpina, VahtsõLiina, Hargla idä-õsa)
      3. Seto murrakod:
        1. põhja-murrakod
        2. länne-murrakod
        3. idä-murrakod
      4. keele-pudemed VeneMaal ja LätiMaal:
        1. Kraasna
        2. Leivu
        3. Lutsi

Soome keele murde-mõiste kõha pääll võib õlla Eesti teedus-töiss ka murrak-sõna. "murrako" mõiste tähendussest ei saa õmmete täit selgust. õpikust võib luge, et emmä tõhis murdeid jaga maa-isändi piiri mööde. keele-piir võib küll tõine-kõrd joossa kihil-kundi vaheld nii-ku Käinass vai valdu vaheld nii-ku TahkuRannass vai mõisinuie vaheld kuda Taageperass, aga enämiste on iga külä-kunna kõne oma-jagu erille [6]. p-õle selge seegi, kuida - mildise tunnusse perä ne murrakod kogota ühest ehk tõisest (kesk-, länne- vai idä-) murdest. sageste pietä kõiki Eestiss kõneldu murraku Eesti keele murrakuina ehkgi Eesti keel nii-ku tämä nimigi on uuvemb igast murrakost.

päämise õsa Eesti kirja-keeld Soome kirja-keelest eristävi tunnussi kirjoteta õleva omasi lõuna-Eestillegi [8] tegemätä lugu lõuna-Eesti murdeid Soome kirja-keelest eristavast tunnussist, joda põhja-Eestist ei leiä. lõuna-Eesti isi-erälisi eitävä kõne lõpu leiäb õpikust üksite mõness keele-näitess [9], õlgo siis et niisukeised tunnussed onvad võõrad igalle Soome ja ka põhja-Eesti murdelle. P.Ariste, P.Sammallahti jt on arvand aga nimeld lõuna-Eestlaisi kõikse ennemb kõigist muist sugu-rahvaist eräje lähneist õlevada [10] lk 14 [22] lk 20.

õpik arvab "AluTagusse murde" perinevä enne 13. - 16. sajandi "Eesti ranna-murde" maille tunqineie "Eesti idä-murde" kõnelejuide kiilist. neie murrete algu-peräst tõeste vaiella joo pitki aigu [10], [11], [12], [13], [14] Alu-Taguste murdi on arvetu erili jääneist ka Soome ehk Vadjagi keele mõju peräst. T-R Viitsoo väitell sedä küll ei saa õlla. ehk kui tõest õlises naaburi rahvald õbitu uuvest kõik õ-lised sõnad, unestede endise põhja-Eesti keelega ühise hääldämise, sit pidäses sedä pidämä joo keele vahestamisest egä võõra keele mõjust [15]. Priit Ligi on aga kirjotanud Narva linna alam-rahvast veel 15.-16. s kirja-tähtiss nimedetävä Alu-Tagutse Vadjalaisist [21].

Vaivaro põhja- ja idä-serva külide ehk "Eesti ranna-murde idä-rühmä" Nõvako murrakod on arvetu sündünest Alu-Tagutse substratum-põhja päälle rännaneie Isurlaisi ja Inqeri-Soomlaiste keelest [16], [17] . õmmete on ainik tunnuss - koondelisi nimi-sõnude ainomusse omastava sarnane mitomusse õsastav (ambo ~ amba, rikko ~ rikka, teibi ~ teibä, liik̀me, riite , venne [hambaid, rikaid, teibäid, liikemeid, riidi, veneid]), mine taolist ei teeta mõjald Alu-Tagutsest egä Inqerist, aga midä harva on leietu KuusSalu ja Viru-Nigula murdeist, se on siis ainik tunnus sidoma Vaivaro murrakuid länne-poolse (Jõe-Lähteme - Viru-Nigula) "ranna-murdega" [18]

sõna-vara aga ei jagone Eesti maall sugugi pää-murdeid pite [19] vaide enämb pärimus-piiri-kundi mööde [20]. põhja-ViljandiMaa p-õlegi sis siotu kesk-murdega vaide MulgiMaaga, mine südä one Karksiss nii-ku länne-Harju on siotu länne-murdega, mine südä one Martnass.

Alu-Tagutse sõna-vara haruneb Lüganuseld aga kirde-Harju, Järvä ja põhja-TartoMaani.


mu eneni madalast meelest ei pidäseski vaivama endid LänneMere-Soome murrete eri keelille jagonemise perä vaitelemisega. eks joo ajast aiga õle iga-sugu keele-laineid levinend tõisest murdest tõise kogoni Venako niinq Soome raja tagandgi. ainumald KuraMaa Liivi murrakod onvadgi jääned Läti keeliste taha tõisist sugu-keelist erälle. eri keelide nimetamine on päällegi täieste meele-valdane töö. õiete iga-üks räägibgi ike oma enesä murret tahes ehk tahtamata. [7]
    Alu-Taha on tuldu ja siit mendü jää menemise ajast saate, küll maad, küll merd, küll Peibist pite. uut keele moodi on saadu nii Eestist kui Inqerist linna tulleld töö-rahvald ja Soome saarelaisild. kõige päälle on kõikse kõvemma mõntsu andand muidugi keriko ja kooli õpetuss, mi on sadand aga küll kole kõville kõrvudelle, kuna veel tänäsenni võib Alu-Tagust rahvast tunda neie õige hoolikust hääldämisest.

viited

  1. Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 65-67.
  2. Tapani Salminen 1998. Pohjoisten itämerensuomalaisten kielten luokittelun ongelmia. - Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Sulhonen sexagenarii 16.V.1998. Helsinki (Mémoires de Société Finno-Ougrienne 228. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 228.) lk 390-406.
  3. Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" lk 68-69
  4. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Elin Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg: Eesti murded ja kohanimed, s. 56 (kaart), 57 (jaotuss). Tallinn, 2002.
  5. "Idamurde tekstid" / Aili Univere ; toimetanud: M. Must, V. Pall ; Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut Tallinn, 1996 lk 11
  6. Eesti murded ja kohanimed, lk 60.
  7. .. lk 20
  8. .. lk 73
  9. .. lk 176
  10. Paul Ariste 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. - Eesti rahva etnilisest ajaloost. Tallinn, lk 5-23
  11. Paul Alvre 1973. Läänemeresoome aluskeele varasest murdeliigendusest, eriti eesti ja soome keelt silmas pidades. - Keel ja Kirjandus. 3, 5 lk 151-162, 291-299
  12. Arnold Kask 1984. Eesti murded ja kirjakeel. lk 79-209
  13. Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu" (1978.) lk 45-62
  14. Huno Rätsep 1989. Eesti keele tekkimise lugu. - Akadeemia. 7 lk 1503-1524
  15. Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 69
  16. Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337
  17. Mihkel Toomse "Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide singulari partitiiv", Eesti Keel 1936, lk 102
  18. Eesti murded ja kohanimed, lk 160. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3.
  19. Eesti murded ja kohanimed, lk 97.
  20. [1] Mari Sarv e väite-kiri "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis."
  21. "Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal" / Priit Ligi; ( "Ida-Virumaa rahvakultuurist" / Viru Instituut 2013; toimetanud: Ingrid Rüütel;) lk 8
  22. Tiit-Rein Viitsoo 2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Eesti keele päritolust" lk 19.
  1. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334, 335
  2. .. lk 336 ja 44.5.
  3. .. lk 328 ja 45.2.1
  4. .. lk 329 ja 45.9.3
  5. .. lk 329 ja 46.3.5.2
  6. .. lk 329 ja 47.7
  7. .. lk 329 ja 47.1
  8. .. lk 336 ja 47.6.
  9. .. lk 329 ja 52.
  10. .. lk 329 ja 53.2
  11. .. lk 329 ja 49.2.
  12. .. lk 329 ja 36.1.5.
  13. .. lk 329 ja 36.3.2.
  14. .. lk 329 ja 36.3.2.
  15. H. Viires 1963. ne-sufiksilised omadussõnad eesti murretes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks (käsikiri Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektoris), lk 344.
  16. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.1.2.2.
  17. .. lk 329 ja 61.2.2.
  18. .. lk 329 ja 61.2.3.1.
  19. .. lk 329 ja 61.8.
  20. .. lk 336 ja 67.2.
  21. .. lk 329 ja 72.2.
  22. .. lk 336 ja 18.2, 18.3, 24.1, 27.2.1, 28.2
  23. M. Weske 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel Luggenhusen, lk 271.
  24. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 2.1.1.2, 2.2.2, 2.2.4, 2.3.
  25. .. lk 336 ja 1.14.2.
  26. .. lk 336 ja 16.2.
  27. .. lk 328 ja 15.2.1
  28. .. lk 328 ja 16.1
  29. .. lk 328 ja 5.2.2
  30. .. lk 328 ja 27.2.3
  31. .. lk 328 ja 34.
  32. .. lk 334 ja 1.3.4.2
  33. .. lk 334 ja 1.9.2
  34. .. lk 334 ja 1.11.3
  35. .. lk 335 ja 31.1.5
  36. .. lk 335 ja 44.6, 44.8
  37. .. lk 335 ja 54.2
  38. .. lk 335 ja 54.2
  39. .. lk 335 ja 74.2.1
  40. .. lk 340
  41. .. lk 342
  42. .. lk 344
  43. .. lk 306
  44. .. lk 325
  45. .. lk 319
  46. .. lk 356
  47. .. lk 350
  48. .. lk 352
  49. .. lk 351
  50. J. Mägiste (Eesti Kirjandus 1933). Mis on soomlased laenanud eesti keelest, lk 368-377; I. Talve (Suomen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat 1971), Suomen kulttuurirajoista ja -alueista, lk 197, kaardid 16, 17, 20

kirjandust

salvestussed

  • Eesti Keele Instituudi fonoteek
  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

lisä

No comments:

Post a Comment