viisiÜtelev

• 1 viisiÜtlev (mildise, mildisi) ^[1]
  • 1.1 i-mitmus on valdav [ammuli sui]
    • 1.1.1 astmeVaheldus [püsti jalu~jalgu]
  • 1.2 kaassõnad
  • 1.3 tuletab määrusi
    • 1.3.1 sõnaÜhendid
    • 1.3.2 liited
      • 1.3.2.1 asendist vms kõneldes +källi ^[4] [puol istukalli]
      • 1.3.2.2 päidi tagaSõna ^[7] [pimedäspäidi]
      • 1.3.2.3 pitte tagaSõna ^[7] [koibi pitte]
    • 1.3.3 keel [jumala kiele]
    • 1.3.4 vahend ^[1]
    • 1.3.5 seisund ^[1]
    • 1.3.6 kohaMäärus ^[1]
    • 1.3.7 ajaMäärus ^[1]
      • 1.3.7.1 alalÜtlevas täiendiga [sell aasta ühel ommikku]
    • 1.3.8 tegevusmäärus
      • 1.3.8.1 da-tegevusNime viisiÜtlev ^[16]
        • 1.3.8.1.1 üht tegevust kirjeldab teine teguSõna [laulaks laksatelle]
        • 1.3.8.1.2 ühe tegemise ajal juhtub teine [õpeteleb orja kuulle]
      • 1.3.8.2 ma-tegevusNime viisiÜtlev
        • 1.3.8.2.1 kirjeldab kohustust
      • 1.3.8.3 umbIsikuline viisiÜtlev tama
        • 1.3.8.3.1 seda, et tehakse [ootid tuldamaie]
        • 1.3.8.3.2 kirjeldab kohustust
    • 1.3.9 hulgaMäärus (kui mitmekesi?) [kahe vene tulivad]
    • 1.3.10 määr
    • 1.3.11 kirjeldav ^[1] [älä aja puoli sõnu]
  • 1.4 määrSõna Võrdlemine ^[24]
    • 1.4.1 omastav-viisiÜtlevaline [usinamma]
  • 1.5 ühildumine ^{[25] [26]} [palja kää varsi]
• 2 viited ja märkused

viisiÜtlev (mildise, mildisi) ^[1]

viisiÜtlev kääne püsib LääneMereSoome keelis ainult määrSõnus.

laulus ta on tavalisem ^[2].

ta sarnaneb omastavale, kuna mõlema käände lõpp -n on häälikuSääduslikult kadunud.

• Lüganuse:
  • rinna (kõrvuti),

• keskmurdes üldine: jalà;
• Viru-Jaagupi:
  • kuìvi jalù;
• Kadrina:
  • uŏlet̆tuma viiZì, [läk̀s] pik̀ki [muàd];
• Rakvere:
  • jalk̀si;
• Hageri:
  • kahe-kol̆me kor̆rà

i-mitmus on valdav [ammuli sui]

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
• Jõhvi:
  • ammuli sui
  • palja kää varsi
• Iisaku:
  • palja persi

• keskmurdes üldine: kõr̆vù;
• Kadrina:
  • tar̆gù;
• Viru-Jaagupi:
  • kõr̆vì ~ kõr̆vù; perì [olema] 'nõus'
• Soome:
  • perin,
• Simuna:
  • rin̆nù, [ta oĺì] rahù '? rahulikult';
• Koeru:
  • [seĭZàn sel̆lest as̆́jast] rahù 'hoian eemale'

astmeVaheldus [püsti jalu~jalgu]

aste võib erineda (mitmuse) omastavast

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
• Jõhvi:
  • püsti jalu~jalgu

nii kui

• Vaivara:
  • kuivi jalgu
  • palja päi ja jalgo~jalo

kaassõnad

viisiÜtlevat käänet leiab sageli kohaKaasSõnus

• Kadrina:
  • kes̀kpaĕGu [vet̄];
• Laiuse:
  • pik̆kù [jõGè ];
• Rapla:
  • kaŭdù

tuletab määrusi

• Lüganuse:
  • [sie jutt meil eile] kese (pooleli) [jäi],

sõnaÜhendid

• keskmurdes üldine: paĺ̀la jalù (< *paljahin jalɣoin), am̆mu ~ am̀mu, mul̆lù;
• Koeru:
  • il̆́jù [aa ies̀t];
• Simuna:
  • paĺ̀la käZì; [kak̀s kor̀Da] ük̆sì järì [küZìs] 'järjest';
• Väike-Maarja:
  • käŹì jalù [tüè küĺ̀les], tulitse jalù 'kiiresti';
• Viru-Jaagupi:
  • um̆mis jalù, kak̆sì kaĺ̀li 'kahevõrra'(<*kaksin kallihin)

{+kkalli oli armastatud tuletusliiteks Alutagusel ^[3]}

liited

asendist vms kõneldes +källi ^[4] [puol istukalli]

Eesti keele -kil liite asemel

• Lüganuse:
  • puol istukalli
  • käib kikki varbukalli
  • suu ammukalli
  • jalad aarukalli (harali, harkis)
  • kaksikalli (kaksi ratsi)
  • suled kohokkalli
  • laseb kummargalli
  • külikkälli, lohakkalli
  • jäi puolekkalli
  • tüö kesekkälli (pooleli)
• ^[5]
  • lüpse lehma lüngekalli
  • kurnas piima kummukalli
  • ai se karja kallukalli
• Jõhvi:
  • nenäkkalli
  • käsi põsekkalli
  • kesekalli (pooleli)
  • õtsikkalli, sõisukalli (seistes)
• ^[6]
  • seal sai käia kükekalli
  • kükekalli käpakalli

päidi tagaSõna ^[7] [pimedäspäidi]

Eesti keele pidi tagaSõna asemel (nii kui Soome: päiten , Kodavere: -pätte ; Tartu ja Võru murde: -päidi, päedi, päädi, päide ; Jõelähtme ja Kuusalu)

• Lüganuse: pimedäspäidi (pimesi, pimedast pääst)

pitte tagaSõna ^[7] [koibi pitte]

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Haljalast Vaivarani
• Lüganuse:
  • karvu pitte, koibi pitte
• Jõhvi:
  • mitme pitte

nii kui

• Vaivara:
  • alle-pitte; nenäbitte
• Udria:
  • edespide, ikäpide, kaksipide, väljaspide [ilos], siespide [paha], vettä pide

keel [jumala kiele]

• Vaivara:
  • [palus minu] jumala kiele (viisiÜtlev)
• Rakvere:
  • [meĭjè] kiĕlè
• Hageri:
  • [pidime] vene  ̮ giĕlè [rääkkima],
• Vadja ^{[8] [9] [10]}:
  • en tää kuj see jutõll vád́da ceelell - ma ei tea kuidas seda ütelda Vadja keeli
  • juttõõ maahsi, maassi, maissi - ütle maaKeeles = Vadja, Isuri või Eesti keeles
  • pajatan vad́d́alaisõssi ~ vad́d́akossi ~ vaissi - räägin Vadja keeles
  • kui on venäissi - kuidas see on Vene keeles või ÕigeUsu kombel
  • soomõssi - Soome keeles või LutheriUsu kombel
  • virossi - Eesti või Viru keeles
• Soome ^{[11] [12]}:
  • vanha sanoma uusin kielin - (viisiÜtlev)
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • sanoin sen sujuvalla suomen kielellä - (omadusSõna - täiendi tõttu alalÜtlevas)

vahend ^[1]

• Soome ^{[11] [12]}:
  • näin sen omin silmin(i)
  • pidimme kiinni kannastamme kynsin hampain
  • kiitin heitä valituin sanoin
• Vadja ^[13]:
  • cäsii tehtii - käsitsi tehti
  • tulimma jalkasii ~ jalkasõõ - tulime jalgsi

seisund ^[1]

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
  • [sie jutt meil eile] kese [jäi] , (pooleli)
• Jõhvi:
  • [naine ei tõhtind süömä akkada] palja pia, nüüd käiväd kõikk palja pia
  • ammuli sui
  • püsti jalu~jalgu
  • palja kää varsi
• Iisaku:
  • palja persi

nii kui

• Vaivara:
  • kuivi jalgu
  • palja päi ja jalgo~jalo
• Soome ^{[11] [12]}:
  • juostiin hulmuavin hiuksin
  • kuunneltiin paljastetuin päin
• Vadja ^[13]:
  • avõõ - avali
  • põlvii - põlvili
  • lahsõd ̮ johsõvat ̮ paĺĺai päi - lapsed jooksevad palja päi
  • teen töitä üvii meelii - teen tööd heal meelel

kohaMäärus ^[1]

• Lüganuse:
  • rinna - kõrvuti
• Soome ^{[11] [12]}:
  • käsikirjoitus on paikoin nuhraantunut - paiguti
  • molemmin puolin tuli näkyviin kauniita maisemia - mõlemal pool
  • näillä paikoin ei ole karhuja
  • näillä main me matkustimme
  • yhdelle puolen - ühele poole
  • yhdeltä puolen - ühelt poolt
  • niiltä kohdin - neilt kohtadelt

ajaMäärus ^[1]

• Soome ^{[11] [12]}:
  • talvisin - talviti
  • öin ja päivin - ööd-päevad läbi
  • kello lyö täysin tunnein - kell lööb iga täisTund
  • niistä ajoin - neist ajust alates
  • noista päivin - neist päevadest

alalÜtlevas täiendiga [sell aasta ühel ommikku]

põhiSõna on osastavas või viisiÜtlevas (olevas) käändes

• Lüganuse:
  • sell aasta ühel ommikku [vara]
  • peremes meneväl suve suri
  • tõisel riede Juhan tõi lambad
• Jõhvi:
  • suojal kevade
  • esimisel õhta
  • ühäl pühäbä õhta
  • mitmel ommikku tuli viis märssi perenasel panna

nii kui Võru, Vadja, Karjala,

• Setu:
  • vanal aiga
• Vastseliina:
  • mustil aiga (enneMuiste)
• Vadja ^{[13] [14]}:
  • senell päivää
  • ühell kõrtaa tuli suur tuuli
  • kasell voot - sel aastal
• Soome:
  • sillä aikaa, et saa mennä ulos - selle aja jooksul sa ei tohi väljuda
  • toisella kertaa
  • ühtä aikaa - ühtAegu
  • tulen vain lyhyeksi aikaa ^[15] - tulen ainult lühikeseks ajaks
  • pyydän teitä poistumaan vähäksi aikaa - palun teid väheks ajaks lahkuda
  • jää siksi aikaa kotiin, kun palaan - jää seks ajaks koju kuni ma tagasi tulen

tegevusmäärus

da-tegevusNime viisiÜtlev ^[16]

üht tegevust kirjeldab teine teguSõna [laulaks laksatelle]

• Kose ^[17]:
  • siis mina laulaks laksatelle
  • siis mina karjuks kraksatelle

• Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
• Jõhvi, Iisaku: jõuDe
• Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
• Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste

(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )

• Lüganuse:
  • leibä ehk liha ehk midä tahte
  • kolme, midä, tõist tautte

(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )

• Haljala ^[18]:
  • jooksin jooste käisin käiste

• Viru KeskMurdes jm: jõuDè (<*joutaδõn ~ * jouttõn);
• Viru-Jaagupi:
  • kius̆tè (<*?kiusattõn);

• Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[19]:
  • tulivat laulaen - (kuidas?)
• omastusLiite ees on tugev aste
  • nähte/ni ~ nähden
• seesÜtlev väjendab samaAegsust
  • laulaessa kului aika - (millAl?)
  • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
  • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

ühe tegemise ajal juhtub teine [õpeteleb orja kuulle]

• Lüganuse ^[20]:
  • sie sunnib sulaste kuulle (kas nõnda, et sulased kuulevad või sellAl, kui sulased kuulevad )
  • nõub nuorde mieste kuulle
  • õpeteleb orja kuulle

ma-tegevusNime viisiÜtlev

kirjeldab kohustust

• Soome ^[21]:
  • sinun pitää lukeman ~ lukea (sa pead lugema)

umbIsikuline viisiÜtlev tama

seda, et tehakse [ootid tuldamaie]

• Jõhvi:
  • ootid Tuonelt tuldamaie
  • alta mulla astuvaia; ^[22]

kirjeldab kohustust

• Soome ^[21]:
  • tämä kirja pitää luettaman (seda raamatut peab lugema)
  • työ pitää tehtämän (töö tuleb teha)

hulgaMäärus (kui mitmekesi?) [kahe vene tulivad]

Viru KeskMurdes, KirdeRannikuMurdes, IdaMurdes, kirde- ja idapoolseis sugulasKeelis tarvitatakse viisiÜtlevat käänet ühilduva kaassõnaga

• Viru-Jaagupi:
  • [oliD] kahè ven̆nakse;
• Simuna:
  • kahè õek̀se;
• Kadrina:
  • kahè kol̆me perè [teh̀ti];
• Jõhvi:
  • kahe vene tulivad peräsikko
  • õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse

(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)

• Soome ^{[11] [12]}:
  • parin linnutkin pesivät - paari kaupa
  • yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
  • monin kerroin parempi
• ainsuses
  • kahden puolen - kahel pool
  • kahden käen - kahe käega
  • kuuden miehen - kuue mehega
  • kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
• Vadja ^[13]:
  • hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
    • möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
    • kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
    • kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
    • õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
    • õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
  • umbMäärasest hulgast:
    • kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla

KeskMurdes on harilikum sel juhul kaasaÜtlev

• Kadrina: kahè naes̆terah̀vaGa olet̆te;

või mitmuse nimetav

• Järva-Jaani: oĺime viijè õek̀seD;

määr

Eesti keele alaltÜtleva asemel

• Soome ^[23]:
  • vähän kalliimpi
  • tuo yksinäinen talo näytää olevan äärettömän kaukana - too üksik maja näib olevat ääretult kaugel

kirjeldav ^[1] [älä aja puoli sõnu]

• Lüganuse:
  • vägi jalu (vägisi)
  • üksi jälgi (samm sammult)
  • [älä aja] puoli sõnu [lue täijelikkuld]
  • kierap tõisi tahu~tavu

nii kui

• Soome ^{[11] [12]}:
  • mies kääntyi minuun selin - seliti
  • hevonen kuunteli pystyssä korvin
  • hevonen lähti pystyssä päin
  • tällä tavoin - sel moel
  • hyvillä mielin - hääl meelel
  • kun nuttu on nurin puolin, niin onni on oikein puolin - kui kuub on pahemPidi, siis õnn on päriPidi
  • kovemmin, nopeammin - (keskVõrre) < kovasti, nopeasti
• Vadja ^[13]:
  • ciusaa - (selle) kiuste
  • ciiree - kiirelt
  • kõikii - kõigiti
  • en võta väcisii - ma ei võta vägisi

määrSõna Võrdlemine ^[24]

omastav-viisiÜtlevaline [usinamma]

• Lüganuse:
  • ennema, parema, usinamma,
• Jõhvi:
  • usinama (kiiremini)
• Iisaku:
  • ilusama
• Kuusalu:
  • [mess] kiiremmi [tarvis tehä oli] (kiiremini)
  • [lüögä] kovemmi
• Soome:
  • enemmän, vähemmän, ennemmin, varhemmin,

ühildumine ^{[25] [26]} [palja kää varsi]

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga - tavaliselt

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
• Jõhvi:
  • püsti jalu~jalgu
  • palja kää varsi
• Iisaku:
  • palja persi

viited ja märkused

1. ↑ ^{1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 217
2. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 121
3. ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 337
4. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 151
5. ↑ H II 1, 588/9 (766) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)
6. ↑ H II 1, 332 (490) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Kütt"
7. ↑ ^{7,0 7,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 218
8. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.243
9. ↑ Votian Translative
10. ↑ Vadja keele sõnaraamat
11. ↑ ^{11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
12. ↑ ^{12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
13. ↑ ^{13,0 13,1 13,2 13,3 13,4} Votian Instructive
14. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.248
15. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
16. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
17. ↑ H II 16, 113/4 (133) < Kose khk., Pikva v. - J. M. Sommer < Leena Varsamäe, 30 a. (1887)
18. ↑ H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
19. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
20. ↑ H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
21. ↑ ^{21,0 21,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
22. ↑ H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
23. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 196
24. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 225
25. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
26. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211